Sõnalahingu reeglid

1. Mõlemal mängijal on riiulis 7 tähekivi. Kotis on kokku 102 kivi (99, kui Š, Z ja Ž on mängust eemaldatud).
2. Esimene sõna peab katma keskvälja — laua keskmise ruudu.
3. Iga järgmine sõna peab puutuma juba laual olevaid kive: kas ristuma nendega või jätkuma nende kõrvalt.
4. Ühe käiguga laotud kivid peavad olema ühel real või ühes veerus ja nende vahele ei tohi jääda tühja ruutu — küll aga võivad vahele jääda juba laual olevad kivid.
5. Kontrollitakse kõiki tekkinud sõnu — ka neid, mis tekivad kõrvuti sattumisest. Kui kasvõi üks neist pole lubatud, käiku vastu ei võeta.
6. Pärast käiku tõmbab mängija kotist nii palju uusi kive, kui ta lauale pani.

• Lao sõna — tavaline käik, annab punkte.
• Vaheta kive — anna osa kive kotti tagasi ja tõmba samapalju uusi. Käik läheb üle, punkte ei saa. Vahetada saab ainult siis, kui kotis on vähemalt 7 kivi.
• Passi — jäta käik vahele. Kui mõlemad mängijad passivad kokku 6 korda järjest, mäng lõpeb.

Jokker (kotis 2 tükki) asendab mis tahes tähte, aga annab 0 punkti — ka siis, kui ta satub preemiaruudule. Lauale pandud jokkeri tähendus jääb mängu lõpuni samaks.

Sõna punktid = tähtede punktide summa, millele rakenduvad preemiaruudud:

• Tähekordaja (2× või 3× täht) korrutab ainult selle ühe tähe punkte.
• Sõnakordaja (2× või 3× sõna) korrutab kogu sõna punktisumma.
• Preemiaruut kehtib ainult sel käigul, kui sellele pannakse uus kivi. Hiljem sama ruutu läbivad sõnad kordajat enam ei saa.
• Kui käiguga tekib mitu sõna, arvestatakse iga sõna punktid eraldi ja liidetakse kokku.
• Bingo: kõigi 7 kivi laualepanek ühe käiguga annab +50 punkti.

Punkte	Tähed
0	jokker ×2
1	A ×10, E ×9, I ×9, S ×8, T ×7, K ×5, L ×5, O ×5, U ×5
2	D ×4, M ×4, N ×4, R ×2
3	G ×2, V ×2
4	H ×2, J ×2, P ×2, Õ ×2, B ×1
5	Ä ×2, Ü ×2
6	Ö ×2
8	F ×1
10	Š ×1, Z ×1, Ž ×1

C, Q, W, X ja Y kive mängus ei ole.

Sõnastik põhineb EKI ühendsõnastikul. Kui sõna kohalikust nimekirjast ei leita, küsib mäng seda kohe EKILEX-ist, nii et ka haruldased sõnad kõlbavad — kui nad sõnaraamatus päriselt olemas on.

Lubatud on:

• algvorm — nimetav ainsus (maja, oranž), tegusõnal -ma-vorm (jooksma);
• mitmuse nimetav (majad, šeikid);
• vähemalt 2 tähte.

Ei ole lubatud:

• muud käänded — omastav, osastav, sisseütlev jne (majade, majja) ega pöördevormid (jooksen);
• pärisnimed — Tallinn, Mari, Eesti;
• lühendid ja tähenimed — nt, jne, emm;
• tsitaatsõnad ehk võõrkujul laenud, mida eesti keel pole omaks võtnud (zen, zombie, sushi) — küll aga kõlbavad nende mugandkujud (zombi, suši);
• sidekriipsuga sõnad — laual sidekriipsu ei ole, seega zen-budism jääb välja.

Kui laotud sõna ei kõlba, saad kohe teate ja kivid jäävad riiulisse. Mängu loomisel saab valida, mitu vale katset ühe käigu kohta lubatakse: vaikimisi võib proovida piiramatult, rangeimas seades läheb käik juba esimese vale sõnaga kaotsi.

Mäng lõpeb, kui üks mängijatest paneb lauale oma viimase kivi ja kott on tühi, või kui passitakse 6 korda järjest.

• Kivid otsas: lõpetaja saab juurde vastase riiulisse jäänud kivide punktid ja vastane kaotab needsamad punktid.
• Passidega lõpp: mõlemad kaotavad oma riiulisse jäänud kivide punktid.

Mängu saab ka enne lõppu alistuda. Pärast mängu saab käigud üle vaadata järelvaates, kus näeb iga käigu juures ka parimat võimalikku sõna.

• Laua paigutus — klassikaline, hajutatud, kompaktne või täiesti boonuseta laud.
• Ajapiirang — käiguaeg (iga käik eraldi), malekell (kogu mängu aeg mängija kohta, valikuline lisaaeg käigu järel), turniirikell (aja ületamine toob trahvipunktid) või ilma ajapiiranguta.
• Valede sõnade piir — mitu tundmatut sõna tohib ühel käigul proovida (piiranguteta kuni „range").
• Š, Z, Ž eemaldamine — need on 10-punktised, aga harva kasutatavad; soovi korral jäävad kotist välja.
• Vastane — teine inimene liitumiskoodiga või robot viiel raskusastmel (algajast meistrini).

Lisaks on olemas duplikaatrežiim, kus kõik mängijad näevad sama lauda ja sama riiulit ning otsivad igas voorus punktirohkeimat sõna.