Digipädevus 10

I voor: Digisõnavara

• 100Nii kutsutakse üldnimetusega arvuti füüsili osasid.
• 200Programm, millega avad ja vaatad veebilehti, näiteks Chrome või Firefox.
• 300See on ekraanil nähtav „kiht“ – nupud, menüüd, ikoonid –, mille kaudu kasutaja programmiga suhtleb.
• 400See märgistuskeel kirjeldab veebilehe struktuuri ja sisu (päised, lõigud, pildid), mitte välimust.
• 500Nii nimetatakse ajutist salvestuskohta, kuhu brauser salvestab veebilehtede osi ajutiselt, et neid järgmine kord kiiremini avada.

I voor: Seadmed ja failid

• 100Seda sümbolit kasutatakse enamasti „salvesta“ nupu tähistamiseks.
• 200Nii nimetatakse faili „kokkutõmbamist“, et see vähem ruumi võtaks, tihti laiendiga .zip või .rar.
• 300Seda andmekandjat kasutati enne USB-pulkasid ja pilveteenuseid; ühele seadmele mahtus umbes 700 MB.
• 400See faili omadus näitab, millise programmiga see tavaliselt avaneb, näiteks .docx, .pdf või .png.
• 500Salvestusseade, millel ei ole pöörlevaid plaate, on vaiksem ja kiirem kui tavaline kõvaketas.

I voor: Internet

• 100Seda kirjutad brauseri ülaossa, näiteks www.google.com.
• 200Selle klahvikombinatsiooniga avad Windowsi arvutis brauseris uue vahekaardi.
• 300Need tekstifailid salvestab veebileht sinu seadmesse, et meeles pidada sinu eelistusi ja sisselogimist.
• 400Selle tunnuse järgi saad aru, et veebileht kasutab turvalist ühendust.
• 500Seda käsurida või tööriista kasutatakse, et testida, kas mingi server vastab, ja mõõta viidet millisekundites.

I voor: Sotsiaalmeedia

• 100Instagrami või Snapchati „story“ ehk lugu on tavaliselt nähtav just nii kaua.
• 200Nii nimetatakse tahtlikku provotseerimist ja tüli tekitamist internetis, sageli solvavate kommentaaridega.
• 300See termin kirjeldab olukorda, kus sotsiaalmeedia algoritm näitab sulle peamiselt sinu vaateid kinnitavat sisu ja peidab vastandlikku infot.
• 400Sellist nähtust kahtlustatakse, kui konto postitused ei jõua enam varasema hulga jälgijateni, kuigi reegleid ametlikult pole rikutud.
• 500Ingliskeelne termin teise inimese isiklike andmete (aadress, telefon, töökoht) avalikustamise kohta internetis, sageli kiusamise eesmärgil.

I voor: Küberturvalisus

• 100Nii nimetatakse e-kirja või sõnumit, mis üritab sind petta, et sa avaldaksid paroole või isikuandmeid.
• 200Programm või seadme osa, mis jälgib võrguliiklust ja otsustab, millised ühendused lastakse läbi ja millised blokeeritakse.
• 300Sellise ründe ajal proovitakse automaatselt läbi tohutult palju erinevaid paroolivariante, kuni mõni „pihta“ läheb.
• 400See on pahavara tüüp, mis krüpteerib su failid ja nõuab nende avamiseks tasu.
• 500Nii nimetatakse rünnet, kui väga paljud arvutid uputavad serveri päringutega üle, nii et teenus ei tööta.

I voor: Digiloovus (pilt, video, heli)

• 100See pilditüüp koosneb joontest ja kujunditest, mitte pikslitest, mistõttu saab seda piiramatult suurendada kvaliteeti kaotamata.
• 200Efekt, kus rohelise või sinise tausta asemele pannakse mõni muu pilt või video, näiteks ilmateates.
• 300Video või 3D graafika puhul see protsess arvutab kõik efektid, valguse ja kaadrid ning salvestab neist valmis video- või pildifaili.
• 400Pildi redigeerimisel tähendab see protsess värvide ja kontrasti ühtlustamist või muutmist, et kogu video näeks välja samas stiilis.
• 500Animatsioonis on need võtmekohad ajajoonel, mille vahele programm ise vahepealsed liikumised arvutab.

II voor: Programmeerimine ja loogika

• 200Juhiste jada, mida arvuti samm-sammult täidab.
• 400Protsess, kus otsitakse programmist vigu ja need parandatakse.
• 600Koodi kirjeldus lihtsas inimkeeles ilma täpse süntaksita.
• 800Olukord, kus funktsioon või programm kutsub iseennast uuesti.

II voor: Andmekaitse ja autorõigus

• 200Litsentsipere, mis lubab teosed teatud tingimustel vabamalt kasutusse ja jagamiseks.
• 400Teise inimese teksti esitamine enda omana ilma allikale viitamata.
• 600Õigus lasta enda kohta käivad andmed ettevõtte või asutuse süsteemist kustutada, kui neid pole enam vaja.
• 800Lühend Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nimetuse kohta.

II voor: Meediapädevus ja valeinfo

• 200Liialdatud või eksitav pealkiri, mille eesmärk on panna sind artiklile klikkima.
• 400Tehnika, kus muudetud video või heli paneb inimese paistma ütlemas või tegemas midagi, mida ta tegelikult ei teinud.
• 600Süsteemne ühekülgne info levitamine, mis toetab kindlat ideoloogiat või võimukandjat.
• 800Näiliselt „tavaliste inimeste“ algatusena esitatud kampaania, mis on tegelikult korraldatud ja rahastatud taustajõudude poolt.

II voor: Süvaturvalisus

• 200Turvaline „tunnel“ internetis, mis krüpteerib kogu liikluse sinu seadme ja teenuse vahel.
• 400Programm, mis talletab kõik paroolid krüpteeritult ning suudab igale lehele luua unikaalse tugeva parooli.
• 600Olukord, kus teenuse kasutajate paroolid või muud isikuandmed lekkivad andmebaasist avalikkuse kätte.
• 800Meetod, kus salasõna muudetakse pöördumatuks numbrijadaks, et seda saaks ohutumalt andmebaasis hoida.

II voor: Võrgud ja pilv

• 200Seade kodus või koolis, mis jagab internetiühendust mitmele seadmele ja loob tihti ka Wi-Fi võrgu.
• 400Numbriline aadress, millega iga internetti ühendatud seade on võrgus üheselt äratuntav.
• 600Süsteem, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks, et arvutid leiaksid õige serveri.
• 800Võrgukaardi unikaalne riistvaraline aadress, mida kasutatakse sama kohaliku võrgu seadmete eristamiseks.

Finaal: Andmekaitse ja privaatsus

• Nii nimetatakse fotodel, videotel ja dokumentidel olevat lisainfot, näiteks pildistamise aega, kasutatud seadet või GPS-koordinaate?