Kui esitluse sisse on plaanitud kolm küsimust, tekib tavaliselt kolm eraldi linki ja kolm katkestust: „avage nüüd see aadress", „nüüd hoopis teine". Iga vahetus maksab minuti ja osa saalist jääb maha. Interaktiivse esitluse mõte on, et kood öeldakse ÜKS kord ja kõik ülejäänu juhib esineja ise.
Otsustav vahe ei ole küsimusetüüpides — sõnapilve või küsitluse saab teha ka eraldi tööriistaga. Vahe on selles, kes juhib. Kui iga küsimus on eraldi link, peab iga kord kogu saal midagi tegema. Kui kogu esitlus on üks sessioon, sisestab osaleja koodi korra ja pärast seda vahetub tema telefoniekraan automaatselt koos esineja slaidiga.
Praktiline tagajärg: hilinejad saavad ikka liituda (kood jääb ekraani nurka nähtavale), ja kui keegi telefoni vahepeal lukustab, jätkab ta pärast avamist õigest kohast. Ühtlasi tähendab see, et kogu tunni vastused on hiljem ühes kohas koos, mitte laiali eri tööriistade vahel.
Valikvastus sobib siis, kui tahad numbrit, mille peale saab edasi rääkida: „kui paljud on seda juba proovinud?". Tulemus on tulpdiagramm, mis on projektorilt loetav ka tagumisest reast. Kui lubad mitu valikut, tasub teada, et protsent näidatakse osakaaluna vastanutest — summa võib seetõttu ületada 100%.
Sõnapilv on hea avamiseks ja meeleolu mõõtmiseks: üks-kaks sõna inimese kohta, korduvad sõnad kasvavad suuremaks. See ei ole analüüsivahend, vaid soojendus — pilv näitab, mis on saalis pinnal.
Vaba tekst annab kõige rohkem sisu ja kõige rohkem tööd. Kasuta seda lõpus („mida sooviksid järgmisel korral?") ja arvesta, et vastuseid tuleb hiljem lugeda, mitte ekraanil kiirelt üle lennata.
Infoslaid ei kogu midagi — see on tavaline slaid pealkirja ja tekstiga. Vaheta neid küsimustega, muidu muutub esitlus küsimustikuks.
Kolm asja mõjutavad seda, kui ausalt inimesed vastavad.
Anonüümsus. Kui nime ei küsita, öeldakse rohkem. Digiklassi esitluses nime ei küsitagi — vastused ei ole ühegi konkreetse inimesega seotud ka esineja jaoks.
Tulemuste peitmine. Kui esimesed vastused on juba ekraanil, kalduvad järgmised nendega ühte. Vastamise ajaks tasub tulemused peita ja avada need alles siis, kui kõik on vastanud — nii saad ka väikese dramaatilise efekti.
Vastamise sulgemine. Kui arutelu on alanud, sule vastamine. Muidu tilgub vastuseid juurde ka siis, kui slaid on juba läbi räägitud, ja arvud muutuvad jutu ajal.
Kõige sagedasem viga on eeldada, et ekraanil nähtud tulemus on kuskil alles. Enne esitlust tasub kontrollida, kas tööriist üldse võimaldab vastuseid hiljem vaadata — mõni näitab neid ainult reaalajas.
Digiklassi esitluses jäävad tulemused iga sessiooni kaupa alles ja neid saab hiljem avada koos kuupäeva, osalejate ja vastuste arvuga; sealt saab need alla laadida CSV- või PDF-failina. Vastused kustuvad 30 päeva pärast esitluse lõppu, seega kui koolituse kokkuvõte kirjutatakse kuu aega hiljem, laadi fail enne alla.
Vaba teksti vastuste puhul tasub arvestada, et CSV-fail avaneb tabelarvutuses — Digiklass neutraliseerib vastused, mis algavad võrdusmärgiga, et need ei käivituks valemina.
Ei. Osaleja avab brauseris liitumislehe, sisestab kuuekohalise koodi (või skaneerib QR-koodi) ja ongi sees. Kontot vajab ainult esitluse looja.
Valikvastuse puhul jah, kuni vastamine on avatud — uus valik asendab vana, seega topeltarvestust ei teki. Vabad tekstivastused ja sõnapilve sõnad jäävad pärast saatmist kehtima.
Sessioon jääb elama ja sama koodiga saab jätkata. Kui esitlust ei puudutata 24 tundi, suletakse see automaatselt ja liitumiskood lakkab kehtimast, aga juba kogutud vastused jäävad alles.
Digiklassi esitlus on mõeldud klassi- ja koolitusesuurusele — kuni 300 osalejat ühes sessioonis. Suurema konverentsisaali jaoks tasub valida selleks ehitatud teenus.